PREL Logo
PDF version (148k)

SEILOKDOHN MEHN MAHSAKAN

illustrated by Calvin Fujioka

written by Kolden Manuel

Madamadau en Tohn Dekehu


Ni March 6, 1521 oapwoat wern Magallen sohp lel Guam. Sang ni seolok reirei oh duhpek laud, ni ansou me sohpo kerendong dekeo, tohn dekeht kohieila ni sohpo oh ale kisin pwoht en seisei me mi ni kapin pwohto. Kepinen sohpet ahpw kadarelong ohl ekei, ohl oko peiengada oh kemehla ekei tohn dekeht. Re kemehla aramas isimen (7), isikada ihmw paihsek oh douda pohn wararail kisin pwoht oko oh seiseieilahng ni sohp oko.


Madamadau en Mehn Chamorro

Se kesihnenda ni oaroahro oh sohte kak kamehlele dahme se kilang. Ni aht kilengla liki se kilang mehkot pohn sehdo mwekimwekiddohng sahpwet. Ekei ohl mahn wasaht nda me deke ehu me mwekimwekiddo. Ni ansou me e kerenlahr mehlel, sahpw diarada me soh. E pil sohte duehte wahr pwehki sohte deme. Soahng tohto pil udahsang powe. Se pil lemehiong me sohpet kohsang nan sapwen leng.

Ni ansou me sohpet kerendohr, sahpw kilangada aramas ahr alisluseli powe. Mwurin sohp wet, mie kisin pwohtkis lukasang. Se pil lemehiong me pwoht en kisakis ehu, duehte aht kin kisikise aramas en seilok kan.

Sohte katepen pwohto e kohdio ma kaidehn kisakis ehu. Ni sohpo ah peidier wahr ekei kohieila pwehn ale pwohto ah lih oko wiahda mwaramwar pwehn kasoamwoasoamwki.

Ohl pehk kohsang ni sohpo kodohng rahnmwawih kiht oh sahpw men kihong irail mwarerail kat rahpw tapiadahr peiong kit.

Aramas pwukat kil pwetepwet. Re kemehla ohlen sahpwet meh isimen, re pil peiengadahr lihen wasaht oh isikada ihmw paisek. Re ale kisin pwohto koapwureieila ni sohpo. Ni aht esehdahr me madamadau en widing ehu me re wiahier, sahpw kadarowehng irailehr wahr epwiki, ahdaudki sounpei. Wahr pwukat me pahn ikih dahme wiawihong kitehr. Wahr oko sohte kak nohn karanih sohpo pwe ren kawehla.

Iei irail ehdin aramas pwetepwet me se kilang. Se esehier me aramas pwetepwet me lemei oh mwersiwed. Se sohlahr pahn pwurehng mweidehng irail len pwurehng pitihkit.

Madamadau en mehn Sapin

Ni aht wia seiloak wet me tohto mehla sang ni duhpek. Se saikinte kilang sahpw ki ereihn sounpwong kei oh pil sohlahr kanat mwenge. Se kin kang kitik oh kang aht likou kat. Ni aht kilangada sahpw se inenen peren pwehki aht pahn kak mwenge, nimpil oh ekis kommoal.

Ni aht kohkohlohgehng dekeo tohn dekeo ahpw kohieidohte pirapasang aht kepwe kesempwal kan oh iangahki warat pwoht en seisei pwoat. Se udahn lingerngerki mwekid lemei wet ni aht pil anahne mwenge oh pihl sang rehirail. Aramas pwukat sehse dahme mwahu soh suwed.

Se kolongehr nansapw wa naiht dipwisoun peih kan pwehki se masak tohn dekeht de peihongkit. Ni aht lel nansapw se sohte kilangada mweseingen pwoht pwoat, ahpw mie pwihn ehu kohdo reht kihdi kisakis kei mwoht.

Se lemehiong me lidip ehu met oh pahn karehiong kiht nan apwal kahrehda se kaskihirail. Se ele koawehla arail pilahn en peiongkit pwehki re wiakinteieu tangewei nan wel. Se diar warat pwohto ah wie koadkoaduhpwel pahn dihpw kei. Sahpw isikadahr imwarail kan pwehn kapehm kin irail me re wiahdahr kan. Se ahpw pwuralahngehr ni warat shopo oh mweselier. Tohn dekeo pwakihkinkit wararail wahr kan oh neirail mehn pwih kan me iei tuhke oh takai. Ahpw re sohte koweikitala.

Pwehki ahr lipirap kahrehda se kahda neki dekeht “sapwen lipirap.”


Keseu En Olen Europe Men

Mahs mie ohl emen me seiloaksang Europe seiloakdohng nan seden Pacific oh lel sahpw ehu nan Caroline me adaneki And. Ohlo kilang tohn dekeht oh kepingahla mehlel duen mwomwerail kan de arail wiewia kan. Ohlet koasoaia, “Tohn dekeht me masamwahu, kadek oh mpaih. Wiewia pwukat I saikinte diarada nan dekehn Pacific teikan.” Olen dekeht, duen ah kasalehda, dene re reireiki piht limau inches eisek oh re pil inenen kehlail. Moangerail kan me molomol oh re kin likawih lirop me wiawihkihda kiden mwaih tohto.

Nanmwarkihn wasaht salengeo pwoar oh audaudkila lepin tuhke nan pwoahr akan. E pil mware winen mahn lingan oh ngihn pako. Lih en dekeht me wetikitik oh mas kadek.

Pwopwoud mehlel iei ehu ire kesempwal me tohn dekeht kin kolokol oh sohte kak kawehla. Ni en ohlo ah koukousoan pohn dekeht sohte ngoren ngil-lemei ieu e rongasang tohn deke wet.

Seiloakodohn Mehn Mahs Akan

Mehn Europe me tepin lel Pohnpei iei Pedro Fernandez de Quiros. Iei ih me kaun seiloak en sohp pahpwoat me wia seiloak en mendana (Mendana expedition). Alvaro Mendana mehla pohn dekehn Santa Cruz. Eri Quiros me uhd weliandi wia seilok wet. Ni December 23, 1595 Quiros kilangada Pohnpei ni eh tangatangalahng Guam oh Manila. E kawehweh dekehn Pohnpei me oralap oh e pil sohte peidiong deke wet. E kilang wahr kei ahpw e sohte lokaiahiong irail ni ngihl ahpw ni lokaiahn peh. Ahd wet Quirosa ahd sapwung ehu me tohn dekeo alehdih sang soun wie map men. Ahd wet lel ruk ahpw kaidehn Pohnpei.

Keriapak en seilok iei me Loyasa wia nan pahr 1526 oh Saaverdra wia nan pahr 1528. Ira koaros koasoaia me dekehn Pohnpei karakarahk. Eri met sapwungsang dahme Pohnpei ahneki. Me pil sohte dehde iei seiloken Musgrave nan pahr 1793, Ibargoita nan pahr 1801 oh Dublon nan pahr 1814. Poadepen pohnpei kaselehda duen sohp pwoat me lel Kitti, towe kan kilirail mete oh emen likou tontoal oh mwaramware lohpwu. Tohn sohpet kak mehla ma kesik lel nanpwoaren masarailko ah kilirail ko udahn kekelwak. Met ehu soailok en mehn Europe, ele pahn mehn Spain ape.

Ehu koasoai koasoaia duen en Soukitti eh wahsang oapwoat kesik sang pil oapwoat sohp en liki me lel Kitti. Kesik wet wie neknek lao lel nan pahr 1839, lao lel ansou me Captain Blake walahng Hong Kong. Duen Missionary Gulick eh kasawih, dene e wiawihda Franc de China.

Nanpahr 1830 soun dokroas kan lelehr Nan Madol pwehn rapahki dipwisou kesempwal me ekiekla wasaht. Ihr diar kipwison Europe kei. Lohpwu silver riau oh mwohni kei.

Keriaun seilok mwurin Quiros oh me kadehde mwahu me iang iei Capt. John Henry Rowe. E lel Pohnpei ni September 10, 1825. Ohl menet sohte peidiong Pohnpei pwehki wahr limpwoat pwakiada. Met ehdin eh kilang mehn liki kan. John kahdankiher Pohnpei JOHN BULL’S ISLAND.

Seilok en mwurin met sohte nohn sansal, ahpw ni duen doaropwehn rohng Australia me wiawihda ni February 1835 kin koasoaia Mr. Ong sang New South Wales. Iei ih me pil kousoankiher Pohnpei sounpwong kei. Kasansaladahn mwomwen Nan Madol pil wiawi ni ah seilok.

Kepinin weren Osborne Shop, iei L. Franze koasoaia me dekehn Pohnpeii sapwe de ih me diar oh kahdaneki deke wet WILLIAM THE FOURTH Group. (William the fourth ekei ansou kin wehwekhi deke And). Deke wet dohkihsang Pohnpei mwail waluh (8 miles). En Frazer eh kasalehda mwomwen Pohnpei dene e sohte karakarahk ah e ileile. Eri met pahn udahn Pohnpei.

Ni ansou me J. H. Eagleston kilangada Pohnpei ni January 3, 1832 ahd wet kileldier nan nein Eagleston doaropwe. Met kahrekda sohte me ese ihs me kahdaneki ascension Island.

Keieun dehdehdahn deke wet iei sang rehn Kepinin Russia men me adaneki F. Lutke de (Lütke). Iei were sohp me adaneki Senyavine oh iei me deke pwukat uhd adanekihla, Pohnpei And, oh Pakeihn. Ohlet mihmihki Pohnpei erein rahn limau ahpw sohte karada nansapw pwehki wahr tohto kapelirailpene oh mesen lingeringer. Mehn Pohnpei kan kin karada pohn were sohpo oh netki ahr dipwisou kan oh wewehn ekei ahr lokaia pil weweihongehr tohn sohpet. En tohn sohpet repot me kadehdehda Pohnpei.

Ia duen mouren Mehn Pohnpei E WekideklaSang ni Seilok en Mehn Europe Kan?

Mouren mehn Pohnpei kan udahn wekdekla laud sang ni seilokodohn irail mehn liki kan. Wekdelka tohto mie ahpw kitail pahn oralapih irehte limau (5). Ni ansou me mehn liki kan kohlongodo Pohnpei sohte neirail naip. Tuhke oh takai me kin wia arail kepwehn doadohk. Re kin kak pelehkihdi tuhkehn wahr nair takai kan (Sile takai). Mehn wie mwetwel kan pil takai me wia. Nair ketieu kan pil kohsang ni takai.

Mehu Pohnpei pil ahniki kaudek tohto. Ahpw me mehn Pohnpei tohto kin iang iei kaudek ong Nansamwohl de Mansamohl. Kaudek wet kin wiawi ni wiepe kesempal tohto, oh kaudek sohte pahn kak wiawi ni wahu ma ehu ire pwukat pahn monoknokla oh sohte wiawi. Me Kin wia kaudek wet iei wehi. Wehi menet pahn kin wiawihda oh ekis kisehn. Paliweren wehiet pahn kin kouweng Nansamohl (me wia kemisik men) oh ahpw pahn pwuralahng irail kan me e dokodoke.

Mehn Pohnpei pil ahneki mwenge tohto me re sohte anahne ren nahkihpene. Met inenen weksang sahpw tohto nan sampah. Inengin kisakiski mwenge inenen tengala nan en mehn Pohnpei arail tiahk oh mour. Sang ni kahrepe wet sohte pak ehu me ke pahn lel ni imwen emen mehn Pohnpei ahpw sohte pahn lapwkopwou Irair wet wiahlahr tiahk en mehn Pohnpei. 

Mwengehn Pohnpei iei me kin kohdahsang na pwelin Pohnpei. Sohte ehu soangen mwenge re kin kalahki sang me pein irail poadokedi oh kairada. E kin wia meh kanamenek ehu ma I pahn peki rehn emen ohl dahme kin osasang nan pwelin Pohnpei. Karesepe, I sohte kak peki rehn John en kihongie kenei eumw uhten iangahki ekis kisin kehpen pwehki ohlel Pohnpei men udahn pahn ahneki dipwisou pwukat tohtosang me e anahne.

Aramas en Pohnpei mahs kin koal oh likou meimei. Met wia kapwat kaselel ehu ong irail. Me sohte kin koal mahso iei ih paiesiwed men. Met kahrehda wiawidahn dipwisou wet mahso me kin inenen keneinei mehlel.

Koal kin wiawihsang ni kilin keleu, tehn pahini de pil sang ni soangen tuhke teikan.

Niansou me mehn liki kan kohlongodo, irail wekidala ire tohto. Ehu iei doadoahkpen takai ohng mete. Keriau, kaudekiong kemisik (Nansamohl) uhd ong Koht. Kesiluh, wekideksang mwengehn Pohnpei ong mwengehn liki kan. Kapahieu, iei wekideklan likou koahl ong rausis, likouli de pil soangen meomwen likou teikan.

Ia mwomwen wekidekla pwukat ahr sansalada? Ke pahn ese oh kak pehm ma ke kin pelehki tuhke takai, wie warki de pil doadoahkngkih ong soangen doadoahk teikan. Omw pehm pahn ehu soahng. Eri ah ni omw pahn uhd doadoahngki mete me duehte naip, sile, sisel, de sile mehl ape, wen ara wekpesengo pahn itar heng uhk en kesehla noumw kepwehn doadoahk kan oh alehda me kohlongodo kan. Dahme kitail kak wia pwe kitail en pereniki me kitail udahn ahneki?

Mehn Pohnpei kan pil kin kaudeki ong Nansamwohl (Kemisikmen) oh ni en mehn liki kan ahr kohlongodo oh padangki duen Koht oh kilang manaman akan irail kesela arailo oh wekidekiong kaudeki ong Koht. Rahn wet me tohto pwosonlahr padahk en Jesus oh sohlahr men kapakapieng koht mwahl akan.

Mwenge pil ehu soahng me wekidekla laud oh met pahn ekis keper pwe kitail de pahn oh mwuhr wiahkihla mahi, kehp oh uht mehn kapwat duehte me sahpw keirida tohto wia ansouet. Nan wein Hawaii mahi kin memat sohte me kin ale. Mehn Micronesia kan te me kin ale oh kukihda. Mahi kan poad likin ihmw kan wia mehn kapwat.

E sansal mwahu ong kitail me mwenge me kohlongodo kan inenen tohtohlahr oh wieperail pil inenen mwadang mehlel. Met kahrehda tohtohn kitail mehn Pohnpei (ahpw mehlel seri kan) sohlahr men kang pwoailen mahi, uht de keph ape. Ahpw uhd sengisengki pilawa, suke de kirahka me kitail sohte udahn ahn mahso. Eri dahme pahn kak kainangih ong kitail en perenki mwengehn sapwetail kan me audaudki mehn koaroson laud sang me kohlongodo kan? Ma emen emen pahn kak koasoanehdi pasapeng pen peidek pwukat e sohte pahn iang mwadangen ahdala pahn elipip en mehn liki kan.

Ele e pahn konehng kitail en rapakihda dahme pahn kak wiawihong kanatail kisin mwenge kan mwadang pwe wiepen mwenge kapw akan de kohlongodohte kitail kapwatkihla udahn atail kan. Ma ke kin iang kedirepwki wekiwekideken tiahk, wiewia, oh mwehi me pahn keieu kesempwal ken rapahkihda dahme pahn kak kamwahwiala atail wiewia, tiahk, de mwekid ahpw sohte pahn uheng ahnepen sapwatail.

Mehn liki kan likamwete kadupwalkin kitaildier depwek ehu me inenen mwakelekel ahpw kitail sohte kak kilang palilahsang. Met wiawiher ansou me mehn liki kan tepin lel Pohnpei. Lelongehr rahn pwukat oh pil pahn kohkohla.

Activities
  1. Mwomwehda duen mehn liki kan ahr kohlongodohng Pohnpei. Ekei tohn skuhl kan pahn mwomwehda mehn Pohnpei ah ekei pahn mwomwehda mehn liki kan. Pilada ihs me pahn wia captain en sohpo. Ihs me pahn wia Nanmwarki. Dahme ke lemehiong re pahn koasoaiapene? Mehnia lokaia me re pahn doadoahngki?
  2. Idek rehn omw Pahpa de Nohno ren ndahiong kumwail dahme re kin wia ni ahr duwehte kumwail? Iawasa re kin kousoan ie? Oh ia mwomwen wekpesengin mour pwukat?
  3. Ntingihdi soahng koaros me ke ahneki de omw peneinei ahpw sohte wiawihda Pohnpei. Ia duen arail pid omw mour? Dahme ke pahn wia ma ke sohte ahneki mepwukat?
  4. Koasosohngpene mwomwen mour en nan wehi kan ohg Kolonia. Ia mwomwen en aramas wiewia? Ia wekpesengin en mehn liki men eh pahn alu Kolonia oh alu nan ahlen wasahn koausoan akan?
  5. Soahng dah kan me kitail alehda sang rehn mehn liki kan? Ntingihdi pahn ehn ahd akat dahme kitail alehsang wehi pwukat.

 


SPANISH

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

JAPANESE

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

AMERICAN

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

GERMAN

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.