SEILOKDOHN
MEHN MAHSAKAN
illustrated
by Calvin Fujioka
written
by Kolden Manuel
Madamadau
en Tohn Dekehu
Ni March 6, 1521 oapwoat wern Magallen sohp
lel Guam. Sang ni seolok reirei oh duhpek laud, ni ansou me sohpo
kerendong dekeo, tohn dekeht kohieila ni sohpo oh ale kisin pwoht
en seisei me mi ni kapin pwohto. Kepinen sohpet ahpw kadarelong
ohl ekei, ohl oko peiengada oh kemehla ekei tohn dekeht. Re kemehla
aramas isimen (7), isikada ihmw paihsek oh douda pohn wararail
kisin pwoht oko oh seiseieilahng ni sohp oko.
Madamadau en Mehn Chamorro
Se kesihnenda ni oaroahro oh sohte kak kamehlele
dahme se kilang. Ni aht kilengla liki se kilang mehkot pohn sehdo
mwekimwekiddohng sahpwet. Ekei ohl mahn wasaht nda me deke ehu
me mwekimwekiddo. Ni ansou me e kerenlahr mehlel, sahpw diarada
me soh. E pil sohte duehte wahr pwehki sohte deme. Soahng tohto
pil udahsang powe. Se pil lemehiong me sohpet kohsang nan sapwen
leng.
Ni ansou me sohpet kerendohr, sahpw kilangada
aramas ahr alisluseli powe. Mwurin sohp wet, mie kisin pwohtkis
lukasang. Se pil lemehiong me pwoht en kisakis ehu, duehte aht
kin kisikise aramas en seilok kan.
Sohte katepen pwohto e kohdio ma kaidehn kisakis
ehu. Ni sohpo ah peidier wahr ekei kohieila pwehn ale pwohto ah
lih oko wiahda mwaramwar pwehn kasoamwoasoamwki.
Ohl pehk kohsang ni sohpo kodohng rahnmwawih
kiht oh sahpw men kihong irail mwarerail kat rahpw tapiadahr peiong
kit.
Aramas pwukat kil pwetepwet. Re kemehla ohlen
sahpwet meh isimen, re pil peiengadahr lihen wasaht oh isikada
ihmw paisek. Re ale kisin pwohto koapwureieila ni sohpo. Ni aht
esehdahr me madamadau en widing ehu me re wiahier, sahpw kadarowehng
irailehr wahr epwiki, ahdaudki sounpei. Wahr pwukat me pahn ikih
dahme wiawihong kitehr. Wahr oko sohte kak nohn karanih sohpo
pwe ren kawehla.
Iei irail ehdin aramas pwetepwet me se kilang.
Se esehier me aramas pwetepwet me lemei oh mwersiwed. Se sohlahr
pahn pwurehng mweidehng irail len pwurehng pitihkit.
Madamadau en mehn Sapin
Ni aht wia seiloak wet me tohto mehla sang
ni duhpek. Se saikinte kilang sahpw ki ereihn sounpwong kei oh
pil sohlahr kanat mwenge. Se kin kang kitik oh kang aht likou
kat. Ni aht kilangada sahpw se inenen peren pwehki aht pahn kak
mwenge, nimpil oh ekis kommoal.
Ni aht kohkohlohgehng dekeo tohn dekeo ahpw
kohieidohte pirapasang aht kepwe kesempwal kan oh iangahki warat
pwoht en seisei pwoat. Se udahn lingerngerki mwekid lemei wet
ni aht pil anahne mwenge oh pihl sang rehirail. Aramas pwukat
sehse dahme mwahu soh suwed.
Se kolongehr nansapw wa naiht dipwisoun peih
kan pwehki se masak tohn dekeht de peihongkit. Ni aht lel nansapw
se sohte kilangada mweseingen pwoht pwoat, ahpw mie pwihn ehu
kohdo reht kihdi kisakis kei mwoht.
Se lemehiong me lidip ehu met oh pahn karehiong
kiht nan apwal kahrehda se kaskihirail. Se ele koawehla arail
pilahn en peiongkit pwehki re wiakinteieu tangewei nan wel. Se
diar warat pwohto ah wie koadkoaduhpwel pahn dihpw kei. Sahpw
isikadahr imwarail kan pwehn kapehm kin irail me re wiahdahr kan.
Se ahpw pwuralahngehr ni warat shopo oh mweselier. Tohn dekeo
pwakihkinkit wararail wahr kan oh neirail mehn pwih kan me iei
tuhke oh takai. Ahpw re sohte koweikitala.
Pwehki ahr lipirap kahrehda se kahda neki dekeht
“sapwen lipirap.”
Keseu En Olen Europe Men
Mahs mie ohl emen me seiloaksang Europe seiloakdohng
nan seden Pacific oh lel sahpw ehu nan Caroline me adaneki And.
Ohlo kilang tohn dekeht oh kepingahla mehlel duen mwomwerail kan
de arail wiewia kan. Ohlet koasoaia, “Tohn dekeht me masamwahu,
kadek oh mpaih. Wiewia pwukat I saikinte diarada nan dekehn Pacific
teikan.” Olen dekeht, duen ah kasalehda, dene re reireiki
piht limau inches eisek oh re pil inenen kehlail. Moangerail kan
me molomol oh re kin likawih lirop me wiawihkihda kiden mwaih
tohto.
Nanmwarkihn wasaht salengeo pwoar oh audaudkila
lepin tuhke nan pwoahr akan. E pil mware winen mahn lingan oh
ngihn pako. Lih en dekeht me wetikitik oh mas kadek.
Pwopwoud mehlel iei ehu ire kesempwal me tohn
dekeht kin kolokol oh sohte kak kawehla. Ni en ohlo ah koukousoan
pohn dekeht sohte ngoren ngil-lemei ieu e rongasang tohn deke
wet.
Seiloakodohn Mehn Mahs Akan
Mehn Europe me tepin lel Pohnpei iei Pedro Fernandez
de Quiros. Iei ih me kaun seiloak en sohp pahpwoat me wia seiloak
en mendana (Mendana expedition). Alvaro Mendana mehla pohn dekehn
Santa Cruz. Eri Quiros me uhd weliandi wia seilok wet. Ni December
23, 1595 Quiros kilangada Pohnpei ni eh tangatangalahng Guam oh
Manila. E kawehweh dekehn Pohnpei me oralap oh e pil sohte peidiong
deke wet. E kilang wahr kei ahpw e sohte lokaiahiong irail ni
ngihl ahpw ni lokaiahn peh. Ahd wet Quirosa ahd sapwung ehu me
tohn dekeo alehdih sang soun wie map men. Ahd wet lel ruk ahpw
kaidehn Pohnpei.
Keriapak en seilok iei me Loyasa wia nan pahr
1526 oh Saaverdra wia nan pahr 1528. Ira koaros koasoaia me dekehn
Pohnpei karakarahk. Eri met sapwungsang dahme Pohnpei ahneki.
Me pil sohte dehde iei seiloken Musgrave nan pahr 1793, Ibargoita
nan pahr 1801 oh Dublon nan pahr 1814. Poadepen pohnpei kaselehda
duen sohp pwoat me lel Kitti, towe kan kilirail mete oh emen likou
tontoal oh mwaramware lohpwu. Tohn sohpet kak mehla ma kesik lel
nanpwoaren masarailko ah kilirail ko udahn kekelwak. Met ehu soailok
en mehn Europe, ele pahn mehn Spain ape.
Ehu koasoai koasoaia duen en Soukitti eh wahsang
oapwoat kesik sang pil oapwoat sohp en liki me lel Kitti. Kesik
wet wie neknek lao lel nan pahr 1839, lao lel ansou me Captain
Blake walahng Hong Kong. Duen Missionary Gulick eh kasawih, dene
e wiawihda Franc de China.
Nanpahr 1830 soun dokroas kan lelehr Nan Madol
pwehn rapahki dipwisou kesempwal me ekiekla wasaht. Ihr diar kipwison
Europe kei. Lohpwu silver riau oh mwohni kei.
Keriaun seilok mwurin Quiros oh me kadehde
mwahu me iang iei Capt. John Henry Rowe. E lel Pohnpei ni September
10, 1825. Ohl menet sohte peidiong Pohnpei pwehki wahr limpwoat
pwakiada. Met ehdin eh kilang mehn liki kan. John kahdankiher
Pohnpei JOHN BULL’S ISLAND.
Seilok en mwurin met sohte nohn sansal, ahpw
ni duen doaropwehn rohng Australia me wiawihda ni February 1835
kin koasoaia Mr. Ong sang New South Wales. Iei ih me pil kousoankiher
Pohnpei sounpwong kei. Kasansaladahn mwomwen Nan Madol pil wiawi
ni ah seilok.
Kepinin weren Osborne Shop, iei L. Franze koasoaia
me dekehn Pohnpeii sapwe de ih me diar oh kahdaneki deke wet WILLIAM
THE FOURTH Group. (William the fourth ekei ansou kin wehwekhi
deke And). Deke wet dohkihsang Pohnpei mwail waluh (8 miles).
En Frazer eh kasalehda mwomwen Pohnpei dene e sohte karakarahk
ah e ileile. Eri met pahn udahn Pohnpei.
Ni ansou me J. H. Eagleston kilangada Pohnpei
ni January 3, 1832 ahd wet kileldier nan nein Eagleston doaropwe.
Met kahrekda sohte me ese ihs me kahdaneki ascension Island.
Keieun dehdehdahn deke wet iei sang rehn Kepinin
Russia men me adaneki F. Lutke de (Lütke). Iei were sohp
me adaneki Senyavine oh iei me deke pwukat uhd adanekihla, Pohnpei
And, oh Pakeihn. Ohlet mihmihki Pohnpei erein rahn limau ahpw
sohte karada nansapw pwehki wahr tohto kapelirailpene oh mesen
lingeringer. Mehn Pohnpei kan kin karada pohn were sohpo oh netki
ahr dipwisou kan oh wewehn ekei ahr lokaia pil weweihongehr tohn
sohpet. En tohn sohpet repot me kadehdehda Pohnpei.
Ia duen mouren Mehn Pohnpei E WekideklaSang
ni Seilok en Mehn Europe Kan?
Mouren mehn Pohnpei kan udahn wekdekla laud
sang ni seilokodohn irail mehn liki kan. Wekdelka tohto mie ahpw
kitail pahn oralapih irehte limau (5). Ni ansou me mehn liki kan
kohlongodo Pohnpei sohte neirail naip. Tuhke oh takai me kin wia
arail kepwehn doadohk. Re kin kak pelehkihdi tuhkehn wahr nair
takai kan (Sile takai). Mehn wie mwetwel kan pil takai me wia.
Nair ketieu kan pil kohsang ni takai.
Mehu Pohnpei pil ahniki kaudek tohto. Ahpw me
mehn Pohnpei tohto kin iang iei kaudek ong Nansamwohl de Mansamohl.
Kaudek wet kin wiawi ni wiepe kesempal tohto, oh kaudek sohte
pahn kak wiawi ni wahu ma ehu ire pwukat pahn monoknokla oh sohte
wiawi. Me Kin wia kaudek wet iei wehi. Wehi menet pahn kin wiawihda
oh ekis kisehn. Paliweren wehiet pahn kin kouweng Nansamohl (me
wia kemisik men) oh ahpw pahn pwuralahng irail kan me e dokodoke.
Mehn Pohnpei pil ahneki mwenge tohto
me re sohte anahne ren nahkihpene. Met inenen weksang sahpw tohto
nan sampah. Inengin kisakiski mwenge inenen tengala nan en mehn
Pohnpei arail tiahk oh mour. Sang ni kahrepe wet sohte pak ehu
me ke pahn lel ni imwen emen mehn Pohnpei ahpw sohte pahn lapwkopwou
Irair wet wiahlahr tiahk en mehn Pohnpei.
Mwengehn Pohnpei iei me kin kohdahsang na pwelin
Pohnpei. Sohte ehu soangen mwenge re kin kalahki sang me pein
irail poadokedi oh kairada. E kin wia meh kanamenek ehu ma I pahn
peki rehn emen ohl dahme kin osasang nan pwelin Pohnpei. Karesepe,
I sohte kak peki rehn John en kihongie kenei eumw uhten iangahki
ekis kisin kehpen pwehki ohlel Pohnpei men udahn pahn ahneki dipwisou
pwukat tohtosang me e anahne.
Aramas en Pohnpei mahs kin koal oh likou meimei.
Met wia kapwat kaselel ehu ong irail. Me sohte kin koal mahso
iei ih paiesiwed men. Met kahrehda wiawidahn dipwisou wet mahso
me kin inenen keneinei mehlel.
Koal kin wiawihsang ni kilin keleu, tehn pahini
de pil sang ni soangen tuhke teikan.
Niansou me mehn liki kan kohlongodo, irail
wekidala ire tohto. Ehu iei doadoahkpen takai ohng mete. Keriau,
kaudekiong kemisik (Nansamohl) uhd ong Koht. Kesiluh, wekideksang
mwengehn Pohnpei ong mwengehn liki kan. Kapahieu, iei wekideklan
likou koahl ong rausis, likouli de pil soangen meomwen likou teikan.
Ia mwomwen wekidekla pwukat ahr sansalada?
Ke pahn ese oh kak pehm ma ke kin pelehki tuhke takai, wie warki
de pil doadoahkngkih ong soangen doadoahk teikan. Omw pehm pahn
ehu soahng. Eri ah ni omw pahn uhd doadoahngki mete me duehte
naip, sile, sisel, de sile mehl ape, wen ara wekpesengo pahn itar
heng uhk en kesehla noumw kepwehn doadoahk kan oh alehda me kohlongodo
kan. Dahme kitail kak wia pwe kitail en pereniki me kitail udahn
ahneki?
Mehn Pohnpei kan pil kin kaudeki ong Nansamwohl
(Kemisikmen) oh ni en mehn liki kan ahr kohlongodo oh padangki
duen Koht oh kilang manaman akan irail kesela arailo oh wekidekiong
kaudeki ong Koht. Rahn wet me tohto pwosonlahr padahk en Jesus
oh sohlahr men kapakapieng koht mwahl akan.
Mwenge pil ehu soahng me wekidekla laud oh
met pahn ekis keper pwe kitail de pahn oh mwuhr wiahkihla mahi,
kehp oh uht mehn kapwat duehte me sahpw keirida tohto wia ansouet.
Nan wein Hawaii mahi kin memat sohte me kin ale. Mehn Micronesia
kan te me kin ale oh kukihda. Mahi kan poad likin ihmw kan wia
mehn kapwat.
E sansal mwahu ong kitail me mwenge me kohlongodo
kan inenen tohtohlahr oh wieperail pil inenen mwadang mehlel.
Met kahrehda tohtohn kitail mehn Pohnpei (ahpw mehlel seri kan)
sohlahr men kang pwoailen mahi, uht de keph ape. Ahpw uhd sengisengki
pilawa, suke de kirahka me kitail sohte udahn ahn mahso. Eri dahme
pahn kak kainangih ong kitail en perenki mwengehn sapwetail kan
me audaudki mehn koaroson laud sang me kohlongodo kan? Ma emen
emen pahn kak koasoanehdi pasapeng pen peidek pwukat e sohte pahn
iang mwadangen ahdala pahn elipip en mehn liki kan.
Ele e pahn konehng kitail en rapakihda dahme
pahn kak wiawihong kanatail kisin mwenge kan mwadang pwe wiepen
mwenge kapw akan de kohlongodohte kitail kapwatkihla udahn atail
kan. Ma ke kin iang kedirepwki wekiwekideken tiahk, wiewia, oh
mwehi me pahn keieu kesempwal ken rapahkihda dahme pahn kak kamwahwiala
atail wiewia, tiahk, de mwekid ahpw sohte pahn uheng ahnepen sapwatail.
Mehn liki kan likamwete kadupwalkin kitaildier
depwek ehu me inenen mwakelekel ahpw kitail sohte kak kilang palilahsang.
Met wiawiher ansou me mehn liki kan tepin lel Pohnpei. Lelongehr
rahn pwukat oh pil pahn kohkohla.
Activities