skip to main contentPREL Logo
About PREL Products Opportunities News & Events Pacific Service Region PEC
PREL Logo
Home Search PREL a green bullet Educational Services a green bullet AskPREL a green bullet Site Map a green bullet
PREL Logo      
PDF version (420k)

retold by Kolden Manuel
illustrated by Jennifer Matsuda

IADUEN DEKEKAN AHR WIAWIHDA?       

Ke kin jang medemedewe oh men rapakihda duen dahme wiahda deken kan? Mie pak ehu ke mwohndi oh medemedewe duen wiawihdahn deke kan? Mie soangen kawehweh tohto ong ni wiawihdahn deke kan. Eri kawehweh pwukat pahn sansalada nan kisin pwuhk wet. Kawehweh pwukat iei me ekei tohn deke pwukat kin kamelele ong ni wiawihdahn sapwerail kisin deke kan.

Koasoai kan me ke pahn wadek nan pwuhk wet kohsang ni ekei deke kan nan Caroline. Pil nan pwuhk wet ke pahn pil wadek kawewe pen wiawihdahn deke kan ni duen palien science eh kawehweh. Kawehwehn madamadau me science ahneki sohte pahn oaritik, ahpw e pahn mi ni oaralap.

KOASOAI PEN POHNPEI

Koasoai pen Pohnpei tepida sang deke ehu me adaneki Katau. Ohl emen me adaneki Sapwekeni wiahda wahr kalaimwun pwoat, wahret kak wahda aramas tohto. Sapwekeni kin medemedewe me ma wereo pahn serekwei doh e pahn diarada sahpw. Sapwekeni kin iang kamehlele me wasa me depwek oh sehd kin likamwete dokpeneie duehte kutoar en ihmw oh pallahsang pahn mie sahpw. Sapwekeni ahpw kihpenehr irail kan me pahn iang ih nan ah seilok.

Nin doken arail tangatang nansed rahpw tuengadahr kihs men oh Sapwekeni idek re, "Ihs kowe?" Kihso sapeng ngei Lidakika oh I kin kousoan ni mad ehu palien. Sapwekeni ahpw douluhier oh diarehr wasa me Kihso koasoaiao. Kisin mad kis mie ni mermer wet oh e adaneki Dierensapw, pwehki e tikitik oh pwihn en seilok wet koapwuhrolot ki.

Aramas akan ahpw tapiadahr kihpene takal ong ni mad wet. Ah ilok kan koawehla. Mwuri re ahpw poadokedier ahk pwehn pereh deke wet. Mwuri re ahpw wiahdahr pahinahn deke wet.

Tohn seilok wet ahpw koadoahkedahr wasaht oh wadohngehr pohn deke wet pwehl sang sahpw doh. Dekeht lalaudlahr oh rahpw koasoakehda pehi ehu powe. Eri pohn koasokoasok wet re kahdaneki Pohn-Pehi. Met kahrehda Pohnpei wehweki Pohn-Pehi. Ekei tohn saih wet ahpw pwurehr oh kihdi Limwehtu oh a pwoudo irahn sinsile dedeo. Ira ahpw pil nainkidahr seri tohto. Kanopwel oh Likarepwel pil wahdohr pwehl laud pohn kisin dekehet. Seiloak en mwurio me padahkihong me koukousoan wasaht duen wiawidahn ihmw. Irailte me wahdo nih pwehki ahr kin doadoahngki teh kan ong oasen ihmw.

Ari let duen ekel mehn Pohnpei ahr kawehweh wiawihdahn sapwerail deke Pohnpei.

Koasoai Pen Dekehn Palau


Mahs pohn dekehn Angaur, mie seri men me ipwidi oh tohn wasao kahdaneki Uwab. Seriet sohte weksang seri teikan ahpw ihte e kin inenen lehk oh roporopohng pein ih kelehpw. Uwab pil inenen mwadang pwehki ele ah kin mwenge laud. Ni keieun rahn me e mwengeo e kangala mwenge laudsang me a nohnoh oh pahpao kangala koaros. Aramas akan kin wie mwengdohng ah likamwete mwenge ko sohte kin itar pwehki ah ewewen mwengehla. Uwab ahpw reireipesengier oh mwoaroaurou pesengier lao sohla itar ihmw me e mihmi loaleo. Aramas en wasao ahpw kawada ehu ihmw me kalaimwunsang.

Uwab inenen kehlailen mwengela oh met ahpw kahredahr mwengen deke wet a wie tikitikila pak koaros. Aramas akan ahpw soalohkidahr oh pwaralahngehr rehn Nanmwarkihn deke wet oh padahkihong duen kahpwal me Uwab wiahiongehr dekeo. Aramas oko pil padahkihong Nanmwarkio me lelehr met (ansou me re koasoakoasaaio) sohlahr me keke eweo. Tohn wasaht wiahdahr kehndake kohdalahng ni eweo pwehn mengelong irail en kamwenge. Ekei irail kin kihong kisin mwenge ne pehri oh kawadalahng ni eweo.

Uwab inenen mwoarouroulahr mehlel oh sohlahr tuhkehn pohn deke wet me re kak doadoahngki pwehn kihdala mwenge kan ni eweo. Mwekid wet wiewiawiher oh karehiongehr nehn Uwab ko koaros iangaki peh ko mihini likin lapalahn ihmw me re wiahdao.

Aramas en deke wet ahpw masepwehngkidahr kouahlap. Rahpw wiahier mihting ekiek kei oh wie lamalamki duen arail pahn kemehla Uwab. Emen ohl koasoala, "Ma kitail sohte kemela e pahn aluseli pohn dekeht oh kawehla atail mwetwel kan." Irail koaros pwungkiher ren kemela Uwab, ahpw re sohte kak wa kepwehn mahwin kohla reh pwehki e pahn esehte arail plan ohih pelong irail. Soangen wiepen kemehia Uwab tohto komwomwada oh me koaros mwahuki iei ren wapene dipenihd, pahini kapelkipene Uwab oh isikada. Mwekid wet wiawier, re isikada Uwab. Uwab ahpw weriwer, pitipitirek, sipisipedek ahpw sohte kak pwehki e selidier. En Uwab mwekid kan itikada dekehn Angaur. Kaimwseklahn ah pwurur kapirpesengier paliwere oh rahpw pihrpeseng pwopwidiong nansed wiahda dekehn Palau kan. Dene me kousoan pohn kapehdeo kin ewen mwenge, ah me kousoan wasa me neh ko miheo kin marahra oh me kousoan wasa me moangeo miheo dene re kin loalokeng. Mehn Palau kan kin mwahuki padahkihong aramas en seilok kan poadoapen wasa re kin koausoan ie.

Koasoai Pen Deke Fais


Mahs mie lih men me adaneki Dorop. Lih menet kin kousoan pohn deke Losiep, nan dekehn Ulithi, weihn Yap. Dorop naineki pwutak silimen; me laudo adaneki Songsongmal, me keriemeno chimakhor oh me tikitiko Motikitik. Perien wet kin keieu perenki laid. Pak koaros me re kin pwurodo arail nohhoh kin kounopadahr mwenge kaselel tohto. Perienet kin sebse wasa me mwenge ko kin kohsang ie.

Ehu rahn perieno ahpw lemedahr ren rapahki wasa me kisin mwenge kan kin kohsang ie. Re ahpw wiahdahr plan ehu. Songsongmal oh Chimakhor pahn kohla laid ah Motikitik pahn mihmi oh rokih arail Nohnoh. Dorop ahpw koieilangehr ni oaroahro oh kapadal lepin lokala kel oh ahpw solahr mie nansedo, Motikitik rong oh pil wia duehte; met liho sasairki. Ira ahpw lelehr sahpw ehu oh Motikitik ahpw pikila wiahla kisin menpihr kis oh pihrdahng nan tuhke pwoat. Dorop ahpw kilangada mahno oh idek "Ihs kowe?" Motikitik sapeng, "Ngei Motikitik." Liho nsensiwedla mehlel oh koasoaia, "Kilang I pahn mehla." Mwurin ansou kis ahpw mehla. Motikitik ahpw sarepedi ni tepin tuhkeo pwehki iei pil en Dorop kehkelik. Dorop pil padahkihong en dehpahno ndahng rie ko wasa me e serdi ie.

Ni ansou me pwutak laud ko pwurasang laid rahpw idek wasa arail nohnoh mie Motikitik padahkihong ira me liho wahdo mwenge ko oh kohla wasakis me e sohte ese. (Motikitik pitih rie ko). Pwutak laud ko sohte kamelele me tiko oh men kemehla.

Mandahn rahno Songsongmal, Chimakhor, oh Motikitik kohla laid. Pwehki ara lingeringer pahn riera me tikitiko, ira kiheng nah kehs me keieu sakanakano ah neira me mwahu ko. Motikitik naineki sahl me keieu sakanakan oh kehs me wiawihkihda Peundal en mwangas ah mein pwutak laud ko kehs me wiawihkihda pweten wei. Ni arail kin laid koaros Mwotikitik kin apiada kiam me audaudki soangen mwenge tohto, met wiawihki erein rahn silu (3). Kapahieun rahno me laudo apiada mwahmw mwahu tohto ah Motikitik apiada deke ehu. Ni ah apiapih kohda, dekeo kohkodahte oh pwarada pohn sehd; wererailo ahpw pinen ngalangaldi. Motikitik padahkihong rie me laud ko me ira pahn sapwenki keimwin sahpwo, apali pahn sapwen Songsongmal ah apali pahn sapwen Chimakhor. Me laud ko sohte pwungki oh rahpw akamaida. Me tikitiko ahpw nda mehmen ese wasa me nohno seridi ie ih me pahn sapwenki nan werengen dekeht. Eri pwehn rapakihda wasa me arail nohnoh serdi ie re pahn winahni. Mwurin winahni kan ahr wiawiher me laud ko sohte diarada. Motikitik ahpw wiahier ah, arail nohnoh ahpw sapengehr oh liho ndahng irail koasoaia, "Kumwa rong riomwa me tikitiken oh emen kumua pahn sapwenki keimwin elep sahpwet ah emen keimwi elep."

Pohn deke Fais rahn wet mie kousoan siluh pohn deke wet, riau keimwi elep, ah ehu nan werengeo. Koasoai wet kasalehda duen dahme mehn Fais kawewehki duen wiawihdahn sapwerailo.

Koasoai Pen Marshalls


Mahs mie ohl emen me adaneki Uelip. Dene ih me tepin aramas. Ohlet kin kausoan rehn a pwoud oh neira seri kan pohn dekehn Ep. Ehu rahno kisin tuhke kis ahpw osada pohn moangen Uelipo. Tuhkeo lalaudla oh pwalangpeseng moangen Uelipo. Pwutak riemen kohsang nan moangeo. Emen adaneki Etau ah eme adaneki Jemeliwut. Etau men tohrorala sang ah peneinei ko pwehki nsen wet ahpw ale kiam ehu me audaudki pwehl oh kapir pohn moangeo. Pahn kiamo mie kisin pwoahr kis oh sang nan kisin pwoahr wet me pwelin nan kiamo tang loale oh pihrpeseng, pwopwdiong nansed. Mwekid wet dene ihme wiahda dekehn Marshalls kan. Dekehn Marshalls kan inenen tohto mehlel.

Ekei kerenpene ah ekei inenen dohpeseng mehlel. Mehn Marshall kin kalahki koasoalahiong tohn seilok kan koasoai pwoatet.

Soai en Pacific pwukat iei soai kei me tohn ehu ehu deke kan kin koasoaiahiong seri kan ong ni wiawihdahn deke kan. Rahn pwukat aramas loalokeng kan (scientists) diaradahr oh pahn padahkihong kitail duen arail pepehm kan.

Sampah sohte kekeluak duen ekei kin lemeleme. Sampah nehnepeseng ong ni irair siluh. Ehu irair adaneki crust. Crust me keieu menipinip nanpwungen irair siluh pwukat. Irair wet iei irair me kitail kousoan ie oh e mosulki mwail 33. Nan irair wette me sehd oh kapin madau mi loale.


Pahnangin crust iei mantle. Mantle audaudki takai toutou oh kalaimwun kan. Kahrepe, ele pahsoan kelail wet e mie pwehn pereu irair kesilu (core) sang irair keieu (crust). Irair wet mosulki miles kid walipwiki (1,800 miles).

Kesiluhn irair en sampah adaneki core. Iei core me wia werengen sampah. Wasa kiset inenen karakar. Scientist kan koasoaia me ma e pahn kin pospeseng e pahn kapepeseng soahng koaros me mi mwowe.

Kisehn crust kalaimwun kan me mi pohnangin iren pihl kin adaneki continent. Continent iei wehi laud kan, Karasepen ekei wehi pwukat iei, United State, Europe, Asia oh Australia. Wasa me crust pwerdasang nansed tikitik kan kin adaneki deke (island). Mie deke tohtohsang rianen limekid nan sedin Pacific kelehpw.

Mie soangen deke riau nan Pacific. Deke pwukat wekpeseng ni mwomwen ara wiawihda oh pil wekpeseng ni mwomwarail. Ehu, ehu ahneki audepe wekpeseng oh mwomwen mour wekpeseng. Iet akan deke kan.

DEKE ILEILE

Science koasoaia me pahr rar, rar kei irair kesiluh (iei core) kusda daulih mantle oh pwalangpeseng crust. Pilen volcano ahpw kusda. Ni ahr kin pwopwidiong nansed re kin loula oh pil kekeuakala. Ni ansou me soangen mwohmw wet kin wiawi ansou reirel deke laud kan kin wiawihda.

RAHR PALYP

DEKE KARAKARAHK

Ekei scientist pil koasoaia me kisin deke kan wiawihda sang ni mehlahn mahn me adaneki Polyps. Polyps kan peuirail kan kin mi liki. Peurail kan me mwuterek oh wehwe loale. E pahn duehte nan pehri. Peuhn Polyps kan mie ewe powe oh ni ewen mahn menet mie rah kei. Rah kan kin kolediong mahnet kene kisin mwenge ni ah kin peipeiseli. Rah kan pil poison oh ihme kin kaliwetehla mwahmw de soahng kan me e koledi.


Poun menike wet mie mehn mwohmwod me pil kin kapasahiong paliwere ni takal kan. Ni ansou me soangen mahn menet kin mehla pewio kin wiahda mad. Peun Polyps lik kei me kin wiahda mad en deke kan. Met ih me adaneki (fringing reef).

Pahr kid, kid kei dou powe irair keieu en sampah (crust) mwekid, deke kan kihrdi. Kahrehda pahina kan ahr tohrohralahsang deke kan oh met adanekila (barrier reef).

Eri ma volcano pahn kihrdi oh duhla nan sed, paihnote me pahn luedi oh keirida wiahia sahpw oh re pahn uhd adaneki atolls. Karasepen soangen mwekid wet pahn duehte dekehn Mokil, deke karakarahk.

En pil dehde mwahu me Palau ahneki deke ileile ah Marshall deke karakarak. Ia duen omw kak kilang map en deke kan oh idiada wasa me volcano wiawihda ie?

ACTIVITIES

  1. Kihdiong ekis kisin sahien nan ehu mehndeudeu oh kihong pwehl toantoal, mwurin sounpwong ehu kihsang kisin sahlo nan mehn deudeuo. Dahme ke diarada?

  2. Kihong takai nan kisiniei lao takaio weitatala. Tipwah sang nan kisinieio oh mwadangete widekihong pihl lemwilemwir powe. Dahme wiawi? Ia duen mwekid wet ah kak sewese kitail en wehwehkila wiawihdahn pwehl?

  3. Kihpene pwehl sang wasa tohto, ekel sang ni dohl akan, nan lehpwel, ni tuhke, nan pillap oh wasa patapat akan. Koatohreirailpeseng. Ia mwomwen arail wekpeseng? Koasosohngpene pohrail, toutourail oh arakarekirail. Dahme ke diarada?