DUEN ATAIL PAHN PEREHSANG KITAIL OH ARAMAS
TEIKAN SOUMWAHU

DUEN ATAIL PAHN PEREHSANG KITAIL OH ARAMAS
TEIKAN SOUMWAHU

written by Marcus Rosario and Chiano Cheipot
illustrated by Wren
Duen Atail Pahn Perehsang Kitail
Oh Aramas Teikan Soumwahu Mie Kisin Mwahs Nan Kopatau Oh Tohi


Alber inenen soumwahu. E sohte
kaperen ohng kitail ma kitail kin soumwahu. Albehr me inenen pahtou.

Iengen Alber kan kin wie mwadmwadongseli.
Albehr kin mihmihte nan ihmw. Met inenen kahrehiong Albehr
ah insensued.

Alber iang soumwahu en wahi. E
inenen sohte papaiiamwahuki ah soumwahu.
Dahme karehda Alber ah soumwahuda?

En Alber ah soumwahuo me dou.
Met wehwehki me soangen soumwahu wet kin kak kohsang rehn emen
aramas kohieng rehn emen. Soumwahu wet dousang rehn emen aramas
ahpw kohieng rehn Alber.

Soangen soumwahu tohto me kin
dou. Soumwahu en wahi iei ih ehu soangen soumwahu pwukat. Aramas
akan me ahneki soangen soumwahu pwukat kin kak kadaurehng me kelail
oh sohte soumwahu kan.
Aramas emen me kin iang soumwahu
en wahi kin kopokop oh toahi. Kisin mwahs me inenen tohto nan
soahng kan me e kin kopokopkihla oh pengdengkihla. Iei ih
soahng pwukat me kin kahreiong kitail atail kin iangada soumwahu
en wahi
Mucus = toahi de kopatau
drippy nose = timwtoahi.
Soangen kisin mwahs pwukat me
inenen tikitik oh kitail sohte kak kilang

En aramas soumwahu men ah toaih
de kopatau kak kahreiong kitail soumwahuen Waii. Kisin mwahs akan
nan toaih de kendip ihme kin wiahla soumwahu en waii. Alber soumwahu
en waii. Ih eri kopokop limwahn rie serepeino. Rie serepeino pahn
iangada soumwahu en waii?

Ei. Rahn ehu dou powe ah rien
Alber serepeino Rohsa pa pil soumwahu da. Mwesen nan en
Alber ah toaih me kaseumwahuiada Rosa kahreda, Rosa luet. Rosa
esingengkihla ekis en Alber ah toaiho. Mwesen nan en Alber ah
toaiho me wiahda en Rosa soumwahu.

Ni ansou me aramas emen kopokop
de asi, mwahs sang nan toaiho de kopokopo kin mihla nan kisinieng.
Aramas teikan ahpw uhd esingengkihla. Iei met mwomwen atail kin
soumwahuda.

Ni ansou me aramas emen kopokop
de pil asi ape, mwesen nan toaih de kopokopo kak lel seli wasa
koaros. Emen aramas tohrohr ahpw esingengkihla mwahs pwukat. Ih
eri sehse me e kak soumwahuda mwurin rahn ehu de riau ape.
Duen Atail Phn Perehsang
Atail Peneinei Kan Oh Kompokapahtail
Kan Soumwahu Me Dou


Kitail kakete sohte soumwahuda.
Kitail kak perehsang kitail soangen soumwahu pwukat.

Alber kadaurehng Rosa ah soumwahuo.
E sohte perkihong aramas ah soumwahuo. E kin kopokop oh ekei kopatau
me e kin kopokopkihla kin kohla nan kisinieng. Rosa soumwahukihda
e esingengkihla kisinieng me saminkihla en Alber a kin kopokop.
Alber me sued. E udahn pahn kin perehla owe mwohn eh pahn kin
kopokop.

Ma Alber perehla owehu, mwahs
akan sohte pahn kak mihla nan kisinieng. Rosa sohte pahn
pil kak soumwahuda. Rosa udan pahn soumwahuda?
Soh. Rosa udahn sohte pahn soumwahuda.
Ma Rosa sohte esingengkihla kisinieng samin, e sohte pahn soumwahuda.

Kisinieng me saminkihla atail
kopokop oh asi kin kahrehiong aramas soumwahu. Pil mie soangen
souepwel kei me pil kin kak kahrehda soangen soumwahu pwukat arail
kin dou?
Mie. Ansou me aramas akan kin
mwenge de nimpil kisin mwahs akan kak kohieng nin neirail spoon,
kep dahl de pil ni kanarail kisin mwenge kan.

E pahn mwahu ma Rosa doadoahngki
nein Alber dipwisou en mwenge kan?

Soh. Sohte mwahs ni nein Alber
kep o. Ahpw mie mwahs ni nein Alber spwuhno. Oh pil mie mwahs
ni kene kisin mwenge o. E sohte konehng aramas en iang kang kene
kisin mwengeo de pil doadoahngki nah spwuhn ape. Pwekida?

Alber inenen soumwahu. Nihpwongpene
ah emen rien Alber pwutako wendi limwahn Alber. Tiahk mwahu ieu
met?? Kak rien Alber pwutako en pil iangada soumwahu??

Ei, rien Alber pwutako kakete
esingengkihla mwahs. Kahreda e pahn inenen mwahu ma e keiweisang
Alber. Pwe Alber pil kakete asi de kopokop ni ah memeir.

Rien Alber kisin pwutako me mas
koampoake. E kin perenki mpoake long Alber. Ni ansou me Alber
menet soumwahu, e pahn konehng ih oh rie me tikitiko en kin mpoake?

IEREMEN douluhl. Alber uhdahn
kak kaseumwahuiada rie me tikitiko. Pwe lahp tikitiko kakete esingengkihla
mwesen en Alber soumwahuo. Ma Alber uhdahn poakepoake rie kisin
pwutako, ah e sohte Pahn mweidong ih oh rie me tikitiko en mpoake
ape.

Alber kak kadaurehng tohn imwe
ko koaros ah soumwahu? Ehng. Alber kak kadaurehng ah Nohno soumwahu.
E pil kak kadaurehng ah Pahpa oh rie koaros a soumwahuo. Iaduen
soumwahu wet ah kin dou?
Ma Alber nimpilsang nan limarail
pihsahn pil, kisin mwesen soumwahu kak kohieng ni kilinowen pihsao.
Sohte lipilipil me pahn nimpil mwurin. Alber pahn soumwahuda.
Alber anahne en ekis kanaiohng
ah soumwahuo en dehr doupeseng, Alber pahn anahne en mie pein
nah kep. Ma e sohte kanaiohng ah tohn imwe ko koaros kak soumwahuda.
Alber inenen pokohng ah peneinei.
E kin kodiahiong lime pihl nan kep. E sohte kin nimpil sang nan
pihsahn pihlo.

Alber inenen mwahu. E inenen pokohng
ah peneinei.
Iet soangen wipe kan me komw konehng
wiaiong omwi peneinei pwe ren dehr alehdi soangen mwahs akan me
kohsang ni toaih de kopatau: